Alustan siis oma blogi minu nö uue elu algusega. Arvatavasti tuleb pilte rohkem kui teksti, sest avastasin, et ma pole ikka väga ammu blogi pidanud ning ei oskagi ja ei meeldigi väga midagi huvitavalt kirjutada.
Igatahes otsustasid isa ja ema teha road tripi Hollandisse ja mind mu uude kodusse ära viia. Pakkisime siis 5. augustil auto korralikult asju täis ja läksime kella kuuesele laevale Stockholmi.
 |
| Vanaisa tuli sadamasse mind ära saatma :) |
 |
| Hüvasti Tallinn |
 |
| Üritab olla mina-Tallinnaga-pilt |
Ja nüüd siis miljon pilti teekonnast Stockholmist Leeuwardenisse
 |
| Vätterni järv Rootsis |
 |
Jönköping
|
 |
| Kusagil põldude vahel, ikka veel Rootsis |
 |
| Oresund Bridge |
 |
| Kopenhaagen juba paistab |
 |
| Suvakas väike sild Taanis |
Saksamaale jõudes oli taevas nii kohutavalt ilus, ei suutnud kaamerat käest panna.
Saksamaal peatusime väikeses puhkekohas nimega Landhaus Hammoor. Meie apartment, ja üldse kogu hotelli ala oli väga kena. Meil oli kolmetoaline apartment, kus igas toas seisis korralik led teler. Esimese asjana hakkasime õgima tee peale kaasa võetud toitu ning siis istusime kohe kõik oma elektrooniliste vahendite taha ja nautisime kiiret internetti. Oleks tahtnud sinna kauemaks jääda, sest koht oli ikka väga armas ja hubane.
 |
| Meie õhtusöök (isa oli liiga kannatamatu) |
Meil oli hommikusöök ka tellitud aga see oli küll suheliselt masendav. Kõhtu ei täitnud kohe mitte kuidagi. Mõtlesime, et hakkame siis sõitma ja sööme tee peal oma rämpsu edasi.
Hakkasime umbes kümne aeg liikuma Hammoorist Leeuwardeni poole. Kahjuks aga olid pooled teed Saksamaal remondi all ja ühes kohas oli vist toimunud hiiglaslik avarii, mille tõttu oli suur tükk teed kinni pandud. Me istusime kokku umbes kaks tundi ummikutes. MA-SEN-DAV
 |
| Stalkisin veidi ummikus |
Lõpuks jõudsime kusagil pärast kahte Leeuwardenisse. Mu uus korter on esimesel korrusel ja siis oli see täiesti tühi. Natuke veider ja ebamugav oli. Oskasin ainult aknalaua peale istuda (mis on tegelikult siiamaani kõige lemmikum koht siin korteris). Omanik vatras üpriski pikalt kõigest vajalikust ja tähtsast ja siis tõmbas lesta. Transportisime kõik asjad autost korterisse ja sõitsime mööblipoodidesse, et otsida voodit, külmkappi ja pesumasinat. Tulime tagasi voodi ja külmkapiga ja veel igasugu pisiasjadega. Otsustasin, et pesumasina ostan hiljem oma korterikaaslastega koos.
Käisime ka üle tee pargis jalutamas.
 |
| Minu kodu seal kaugel |
Nunnu väike tiigike meie pargis. Jäin korraks seisma, et sellest vihmavarjust pilti teha ja pardid juba jooksid veest välja minu poole, lootes saia saada vms. See vaatepilt oli mu jaoks nagu õudukast, kartsin et tulevad veel kallale ka, et ma mingit saia endaga kaasas ei kanna, seega jooksin nende eest ära.
 |
Natuke veidrad naabrid on meil, vist sakslased (muidu kaunistavad kõik siin oma aknalaudu, kuid see indiaanlaste kogu on küll minu meelest veidi naljakas)
|
Vanemad olid minu juures kolm päeva ja me käisime pidevalt poodides ja tiirutasime niisama mööda linna ringi. Viimasel päeval otsustasime minna kesklinna jalutama ning just siis toimus Oldehove torni ees heavy metal festival Into The Grave. Perfect timing. Kahjuks ma siis kaamerat ei viitsind kaasa võtta aga see-eest tegid ema ja isa miljon pilti ja videot ja kõike muud(linnast, aga nad upitasid ka üle festivali aia, et sellest pilti teha), seega kui ma kunagi neilt saan need pildid, siis panen ka siia, võibolla. Linnas jalutamine oli vist isa jaoks kõige successfulim, sest ta sai oma ultimate suveniiri ostetud:
 |
| Need on küll sellel hetkel ema jalas, aga muidu täitsa isa jalanumber ja ta on VÄGA uhke nende üle. Käis kohe terve õhtu mööda korterit nendes ringi. |
Õhtul käisime veel viimast korda linna uurimas. Siis ma just võtsin kaamera kaasa aga kuna hakkas juba täitsa pimedaks minema, siis mu kaamera hakkas protestima. Saate udused paar pilti.
 |
| Ema ja isa jalutavad ilusti kõnniteel, vasakul on jalgrattatee, kus võivad sõita ka autod |
 |
| Mingi väga vana apteegimaja. Oletan, et esimene siin linnas |
Vabandan, et esimene postitus nii kohutavalt pikk tuli. Palju õnne sulle, kes sa viitsisid terve selle postituse lõpuni lugeda. Järgmised postitused ei tule nii pikad, ma luban :)
No comments:
Post a Comment