- 10.08.2014 -

Lõpuks sain marielliga ka kokku. Ta kolis nüüd minu juurde paariks päevaks, või noh, nii kauaks kuni ta must ära tüdineb. Me mõlemad elame äärelinnas, ainult et üks ühel pool linna ja teine teisel pool. Jala minnes võtab ühe juurest teise juurde jalutamine u tund aega. 

Pühapäeval on küll enamus poode ja kohti kinni, kuid läksime siiski ühte kaubanduskeskusesse, lootes et Jysk on lahti. Kahjuks ei olnud. Ainult kaks toidupoodi oli seal lahti ja me ilmselgelt valisime parema toidupoe kasuks. Ostsime näksi ja juua ja jäätist ja igasugu asju. Tegelikult ma väga ei mäletagi enam mis me sealt ostsime, aga kott oli küll kohutavalt raske (okei, nüüd Mariell tuletas mulle meelde, et me ostsime kaks pudelit krieki ja veel enda arust kaks pudelit sidruni maitsega siidrit, aga see oli hoopis õlu, olime väga pettunud). Aga tegelikult meil ei olnud väga midagi otseselt vaja, sest kui vanemad veel siin olid, siis nad käskisid mul ära kasutada neid ja osta külmkapp toitu täis, et ma saaks siis veidi nautida toitu mida ma tõsiselt ise soovin süüa ja siis hiljem vaese-tudengi-toidu peale üle minna. 

Kui me marielliga poest koju kõndisime, mõtlesime et võiks niisama linna peale jalutama minna, aga tahaks enne selle raske koti koju viia. Pood ei olnud just korteri kõrval aga väga kaugel ka mitte. Ainuke veidi häiriv fakt oli see, et natuke tibutas, kuid õnneks see väga ei seganud. Mingi hetk aga märkasime, et juba täitsa korralikult sajab, mis polnud ka nii väga häiriv, aga mõtlesime siiski ühe suure puu all veidi seista ja oodata kuni sadu ära jääb ja siis koju kõndida, sest tegelikult olime me juba üpriski läbimärjad. Me seisime ikka tükk aega seal puu all ja vaatasime, et sadu ei jää nagu eriti järgi, seega vahet pole, kõnnime siis edasi. Koduni ei olnud tegelikult enam üldse nii palju jäänud. Ja just siis kui me olime u viis meetrit kõndinud, hakkas selline padukas pihta, et ma pole ammu sellist vihma näinud. Hakkasime kohe kodu poole jooksma ja tee peal sõitis veel üks auto mööda, võttis hoo maha ja kõik sees olevad isikud lihtsalt naersid meie üle. Oleks võinud siis peale võtta vms. Lõpuks kui koju jõudsime, olime me ikka täiesti ligumärjad. Me oleks tahtnud minna veel linna peale jalutama aga sadu ei jäänud kuidagi ära ja ei tahtnud kohe üldse jälle märjaks saada. Seega me chillisime niisama, vaatasime lolle sarju (keeping up with the kardashians :D), mängisime lauamängu, istusime aknalaua peal, nautisime vaadet, sõime jäätist pina coladaga ja rääkisime juttu. Õhtupoole avastasime, et enam ei saja ja ei tundu olevat kusagil ohtlike vihmapilvi ka, seega läksime siis jalutama. sain esimest korda natuke wifis ka olla pärast nelja wifivaba päeva, jei.

I said yes!

Soojad tervitused möödakõndijatele ja naabritele

Istusime õhtul raamatukogu ees wifis, so desperate

Lõbus killuke tõtt (sest mariell juba kasutab "fun facti" väga palju oma blogis ja see tunduks ahvimisena, seega palun, siin on lamekas väljend, millega peate kõik ära harjuma): öösel on kanalid valgustatud sinise valgusega

Veel üks lõbus killuke tõtt (loe: fun fact): Mariellil olid õhtusel jalutusel minu ainukesed gladiaatorid jalas ja ta astus koera sita sisse ning lõhkus jalanõu ära ka!